Talvel on murekohaks saanud küte.
Seetõttu hakkasid paljud inimesed pöörduma maagaasiküttele ja elektriküttele. Lisaks nendele levinud kütteviisidele on maapiirkondades vaikselt tekkimas veel üks kütteviis ehk biomassi puhas küte.

Välimuselt ei erine see ahi tavalisest kivisöeahjust. Tegemist on korstnaga ühendatud toruga ning pliidile saab panna veekeetja vee keetmiseks. Kuigi see näeb endiselt maalähedane välja, on sellel punasel ahjul professionaalne ja keelt kõnelev biomassi kütteahi.
Miks seda selle nimega kutsutakse? See on samuti peamiselt seotud kütusega, mida ahi põletab. Biomassi küttekolletes põletatavat kütust nimetatakse biomassi kütuseks. Otse öeldes on tegemist tavaliste põllumajandus- ja metsajäätmetega, nagu põhk, saepuru, bagasse ja riisikliid. Nende põllumajandus- ja metsajäätmete otsepõletamine saastab keskkonda ja on samuti ebaseaduslik. Pärast biomassi graanulimasina töötlemiseks kasutamist on see aga muutunud vähese CO2-heitega ja keskkonnasõbralikuks puhtaks energiaks ning muutunud aardeks, mille eest põllumehed võitlevad.
Biomassi graanulitega töödeldud põllumajandus- ja metsajäätmed ei sisalda enam soojust tekitavaid erinevaid jäätmeid, mistõttu ei teki põletamisel saasteaineid. Lisaks ei sisalda kütus vett ja on väga kuiv, mistõttu on ka kuumus väga suur. Vähe sellest, tuhka pärast biomassi kütuse põletamist on ka väga vähe ning põlemisel tekkiv tuhk on endiselt kõrgekvaliteediline orgaaniline kaaliumkloriidväetis, mida saab taaskasutada. Just nende omaduste tõttu on biomassikütustest saanud üks puhaste kütuste esindajaid.